Mina olen .sys aka Jaanus Toomsalu. Selline 186 pikk, prillidega ja hea südamega. Sündinud olen sellises toredas eestimaa asustatud poindis nagu seda on Viljandi ja see juhtus juba mitukümmend aastat tagasi, täpsemalt 28.Märtsil 1973a. Ei suitseta, ei tarvita narkootikume ega surrogaate, ei söö 4. aastat liha, aga taimetoitlane ei ole. Vist nimetati seda vegetarismiks. Kes veel ei tea kuda hääldada nime .sys, sellele juhendid. Selle nime võtsin ma endale ise, kui ostsin 1994 aasta suvel endale esimese moodemi ja hakkasin sellega võõrastest arvutitest BBSudes käima. Juhend hamburgerimüüjale kui ta juhtub kohtama .sys'i (obsolete info, liha ma nüüd ca 3 aastat juba söön). Tähtis muusika ise, selle valmimine ja ka isetegemine (viimane küll omalõbuks rohkem). Mingi beibede tagaaja pole ja samuti ei lahe teps peale neiud kes nabapeale vajutades ainult "MAMMA" öelda oskavad. Üldiselt pean sõprust tähtsamaks siin maailmas muusika kõrval... Aga inimene muutub ja koos temaga ka see mida ta tähtsaks peab. Ei salli snoobitsemist. Püüan olla eelarvamustest vaba ,iseasi kuidas see välja kukub :P. Noojah ega kõigest ka ei saa ka siin page peal raakida :) 

Nagu eelmisel leheküljel öeldud sai oli aasta 1973 ja aprillikuu algul hakkas ühes Viljandi ühetoalises korteris häält tegema keski ,kellele taheti algul panna nimi Tambet aga siis mõldi ümber ja pandi hoopis Jaanus. Miks ? On selline raamat nagu Eduard Bornhöe; "Tasuja" ja nimi on peategelase järgi võetudki. Ma arvan ,et ma lootusi ei peta ja kunagi tasuma hakkan.. Ah veel mul on ju noorem õde ka Liina kes on sündinud 28.novembril 1974a. 

Kuna sel ajal polnud kombeks vabakasvatus , siis pandi mind 3-4 aastaselt lasteaeda, kasvatajate j&aumlrelevalve alla, kus mul midagi muud üleei jäänud kui rusutuna pidevast stressist ja hirmust saada nurka pandud, kõhnuda ja siiani ei söö liha. &Otildenneks polnud seda lasteaeda kaua aega vaja taluda ja ma lõpetasin selle kasvatusasutuse cum laude (Ainukese ka vist siiamaani :-) Diplomil oli jänku ja viltpliiatsiga (tol ajal suur haruldus) kiri Olid väga tubli!. Ja siis ma sinisilmselt arvasin ,et nüüd tuleb suvi ja mu piinad on igaveseks lõppenud. Kuid ei, vanemad panid mu kooli ja veel aasta aega varem kui teised. Säärane asi oli, et 1979a. alustati experimenti mida kutsuti null klass. 

Kooliaeg algas peale Viljandi Paalalinna Gümnaasiumist (endine 5 Keskkool). Üldiselt täiesti talutav, kui halvad mälestused välja visata ja head meelde tuletada. Olen käinud mitmeski trennis neist kõge pikemalt kergejõustikus (4 aastat). Samuti tegelenud fotograafia ja igasuguse elekriliste katsetustega :-) Kooli ma nii hästi ei lõpetanud,aga eks ma olin siis juba vanem kah. 

1988a. astusin Tallinna Polütehnikumi ja tehnik-elektriku erialale. Tahtsin küll raadioside-raadiolevi aga matt (olgu ta igavest neetud). Lõpetasin 1993a. Polükas tegelesin suht paljude asjadega, nagu koolielektrik, laborant, partyguy ja natuke õlle joomisega kahh... Ja muidugi seal ma avastasin ju arvvuttid !!! Polütehnikumis juhtus 2 õpingutes kahetsusväärset asja. Nimelt 3 semestril kukkusin elus esimest korda eksamil läbi (eksamiks oli keskooli matemaatika lõpueksam). Selle tegin loomulikult järgi , aga ikkagi on isegi praegu antipaatia matemaatika suhtes. 5 semestril ei saanud 3 arvestust kätte ja võtsin akadeemilist pool aastat ja läksin tööle. Poole aasta möödudes õppisin edasi juba teisel erialal, käisin sügisel ka Narvas vabatahtlikuna 2 nädalat piiri kaitsmas. Lõpukusrsusel läks elu põnevaks - seda nii isiklikus elus, kui ka koolis.Õnnestus see kool ikkagi lõpetada, kuigi juhtus mingi vastik diplomiprojekti retsensent, kes arvas minu higi ja vaeva kohta : eduka kaitsmise korral rahuldav. (See inimene on keegi naine kes töötab Trammi- ja Trollipargis ... aga muidu edu talle ,elektrikuna ei ole mul veel õnnestunud peale kooli lõppu leiba teenida). Lõpupeol õnnestus esimest korda läbi elada liiklusõnnetus. Õnnelik õnnetus oli teelt valja, liiklusmark rajalt maha ja ninapidi vastu puud. Järgmine nädal peale kooli lõppu asusin kohe tööle. 

Seda viimast on kôige vähem olnud... :-) No kõigepealt töötasin Viljandi Elektrivôrgus sidetehnikuna täpselt 3 aastat ja 1 nädalat. Sellest ajast(õigemini selle lõpust) on sälunud ka paar pilti. Elektrivõrgu rahvas laua taga, Töökaaslased.Siis tuli Ökul ja kutsus Mattisse.

Mattiaeg hakkas peale 1996 aasta kevadel. Kõigepealt tuli käima panna selline arvuti nagu SUN, mis sai ka käima pandud. Edasine ajajärk läks üsna kasvavas tempos. Teadmisi UNXist tuli üha juurde ja tuli väikene ISPi teenus peaaegu nullist üles ehitada. Suhtlemine intervõrgu kaudu tekitas üha uusi sõpru. Reisisin mööda eestimaad palju ringi.

 

Valge laik mis on tingitud ajapuudusest.

Siia kohapeale tuleb vägev kriips vedada, sest see tekst on seie lisatud ca 5 aastat hiljem. See sai tehtud aastal 2001. On ikka kaua aega tagasi tehtud värk see kodukas küll.

Praegusel hetkel on ka 5 aastat ja 2 nädalat kestnud Mattiaeg läbi saanud. Hetkel töötan Eesti Telefonis andmeside administraatori koha peal.
02.12.2002 - Nüüdseks olen 1,5 aastat ET's olnud... ei tea mis edasi saab ?

24.03.2006 - Sittagi pole saand, elus oled, ole õnnelik. Naene kellega sa koos oled elanud viimased 6 aastat on saand 30 vanaks ja mis on see võrreldes igavikuga... Akka plogi pidama, pidi ilgelt moodne värk olema. Ahjaa vahepeal oled sa http://www.videoteam.ee/' ga hakkama saanud. Viimased 2 aastat suht intensiivselt. Vanaema ja vanaisa läksid ära teise ilma. Vanaema enne 2004 aasta ja vanaisa 2005 aasta jaanilaupäev (23.06.2005). mnjah Groove Armada Ja midagi tähtsat kah ES7SYS raadioamatööri kutsung ja 24.03.2006 tehtud 150 QSO'd sellest jeesti tefelöönist on saand eljoon Elion

27.12.2006 - Jõulud olid ära... Ema on ka nüüdseks siit maailmast lahkunud, sest vähk viis ta ära 19.06.2006.a. Maliigne melanoom. Ausaltöeldes poolteist kuud enne minekut ja teadasaamist et minek on paratamatu ning pool aastat peale seda käisin nagu unes. Noh sai taga ikka enne räägitud ja oldud niiviisi, et midagi kripeldama küll ei jäänud. Kass maalt, endine ema hoolealune ja nüüdseks iseseisev hiire, roti, mügri ja linnupüüdur.Muusika Walking Wounded - jätkuvalt ennastkordav meelestkustumatu lugu... eelmine kõrghetk oli 1998 ja nüüd taas 2006 lõpp.

16.03.2008 - 2007 lõpus algas mul endal rännak pikki haiglaid ja hulk diagnoosimisi, mis päädisid 28.01.2008 Tartu Ülikooli Närvikliinikust lahkumisega diagnoosiks Sclerosis Multiplex...

Selle kõigega kaasnes mõtteviisi muutus, sitta ei maksa endas kanda, tuleb kiirelt vabaneda. Ja vanast sitast mis on hinge külge kleepunud, saab lahti leotamisega. Moto on "Ära raiska aega vihastamise peale", ilus idee aga keeruline teostada, sest ennast muuta pole kohe paugu pealt kerge, aga vaikselt saab korda.

Õnnelik saab olla vaid olevikus ja see tähendab et nüüd ja praegu.

Eelmises kirjatükis kirjutatud kassi murdis rebane või külakoer maha. Parim pilt mis tast on

30.12.2008
Maailma pikim aasta on möÃumasum, teisiti ei oska seda nimetada. Ma loodan et veel teisi ja sama sisukaid aastaid on nüüd tulemas :)

29.07.2010
10,5 aastat kestnud kooselu Kaisaga sai tänaseks läbi. Olen üksi tühjas korteris. Aga ma olen veel elus, pea püsti tõhk :P